Kaldkirjas tekst on tekst, mis on kaldus paremale. Kaldkirjas rõhutatakse dokumendi teatud teksti, olgu see siis tarkvararakendusega loodud fail, HTML -is loodud veebisaidi leht, LaTeX -iga dokument või Wikipedia leht. Igal rakendusel on teksti kaldkirjas oma meetod.
Sammud
Osa 1 /5: Teksti kaldkiri tarkvararakenduses
Samm 1. Otsustage, milline osa tekstist peaks olema kursiivis
Enamik tarkvararakendusi võimaldab teil valida kursiivis oleva teksti ühel kahest viisist.
- Valige kursiivis olev tekst. Asetage kursor kaldkirjas oleva tekstiploki esimese tähe ette. Hoidke hiire vasakut nuppu all ja lohistage kursor tekstiploki esiletõstmiseks, seejärel vabastage hiirenupp.
- Kaldkirjas uus tekst. Asetage kursor tekstiosa kohta, kuhu soovite uue, kursiivis teksti sisestada. Enamikul juhtudel on see teksti lõpus.
Samm 2. Kasutage sobivat juhtnuppu
Tarkvararakenduses saate teksti kaldkirjas kasutada, kasutades tarkvara graafilist kasutajaliidest või klahvivajutuse käsku.
- Microsoft Office'i ja paljude sarnaste rakenduste rakendustel on tööriistariba või lindi liides, mis sisaldab teksti vormindamise nuppude juhtelemente. Nende juhtnuppude hulgas on nupp, mis näitab paremale kalduvat suurtähte „I”. See on kursiivnupp.
- Windowsi kaldkirja lubamiseks vajutage samal ajal klaviatuuri klahve CTRL ja I.
- MacOS -is saate kursiivi lubada, vajutades samal ajal klaviatuuril klahve COMMAND (nimetatakse ka „Open Apple”) ja klahve I.
Samm 3. Kursiivige oma tekst
Tarkvaraliidese või klahvivajutuskäskude kasutamise viis sõltub sellest, kas kaldate valitud teksti kursiivis või kaldkirjas.
- Valitud teksti kursiiviks muutmiseks klõpsake kursiivnuppu või kasutage sobivat kaldkirja klahvivajutuse käsku. Valitud tekst kaldkirjas ja esiletõstmine teksti ümber kaob.
- Kirjutamise ajal kursiivis klõpsamiseks klõpsake kursiivnuppu või kasutage sobivat kaldkirja klahvivajutuse käsku. Alustage tippimist. Sisestades kuvatakse teie tekst kaldkirjas. Kaldkirja väljalülitamiseks klõpsake kursiivnuppu või kasutage uuesti vastavat klahvivajutuse käsku. Teie teksti ei kuvata enam kaldkirjas.
Osa 2 viiest: HTML -i tekst kursiivis
Samm 1. Asetage kursiivmärgis teksti ette, mida soovite kaldkirja panna
Kaldkirjasilt on suurem või väiksem täht „I”, mis on sulgudes väiksema kui () märgiga: või.
Saate paigutada märgendi juba sisestatud teksti ette või sisestada märgendi ja seejärel sisestada teksti, mida soovite kaldkirjas asetada
Samm 2. Asetage kursiivmärgi taha kaldkirjas sulguv kursiiv
Suletud kaldkirjasilt näeb välja nagu kaldkiri, kuid sellel on kaldkriips väiksema kui märgi ja „I” vahel: või.
- Kui te ei aseta kursiivis oleva teksti taha kaldkirjas suletud kaldkirja, lisatakse kursiivile kogu tekst.
- Mitmed veebisaidid võimaldavad teil lubada HTML -il toetada paksus kirjas, kursiivis ja allajoonitud teksti. Siiski võivad nad toetada või mitte toetada muid HTML -funktsioone.
Osa 3 /5: LaTeX -i tekst kursiivis
Samm 1. Kirjutage tekstifail tekstiredaktori abil
LaTeX (hääldatakse “LAY-tech” või “LAH-tech”) on trükirakendus, mis teisendab tekstifailid vormindatud dokumentideks. LaTeXi kasutamiseks peate esmalt looma tekstiredaktoriprogrammis dokumendi koos juhistega, mis ütlevad LaTeXile, millist tüüpi dokument teil on ja kust dokumendi tegelik tekst algab. Need juhised on käsk, mis algab kaldkriipsuga ().
- Määrake dokumendi tüüp käsuga „\ documentclass” koos sulgudes määratud dokumendi tüübiga. Artikli puhul loeks käsk "\ documentclass {article}". (Ärge lisage jutumärke; neid kasutatakse siin näite esitamiseks.)
- Täpsustage, kus tekstiosa algab käsuga „\ begin {document}”.
Samm 2. Lisage kursiivis olev tekst sulgudes ({})
Sulgud näitavad teksti vormindamise algus- ja peatumiskohti vastavalt vormindamiskäsule.
Saate sisestada mitu vormindamiskäsku, näiteks suure kaldkirjas oleva tekstiploki koos selle paksus kirjas oleva osaga. Kui teete pesakäske, kasutage kindlasti nii palju sulgudesid kui avatud trakse, et tekst oleks vormindatud soovitud viisil
Samm 3. Enne teksti kaldkirjas asetamist käsule „\ textit”
Viimase sõnaga kursiivis lause kõlaks järgmiselt: „Üks esimesi telesaateid, mis reaalselt kujutas patrullpolitseinike rutiini, oli / textit {Adam-12}.”
4. osa 5 -st: kursiivne tekst Vikipeedia artiklite jaoks
Samm 1. Lisage kursiivis olev tekst üksikute jutumärkide paaridena
Kaldkirjas oleva teksti ette ja taha paigutatud kaks tsitaati (apostroofid) annavad Vikipeedia tekstiredaktorile märku, et nende vahel olev tekst tuleks kuvada kaldkirjas. Võite esmalt sisestada oma teksti ja minna tagasi ning paigutada teksti ümber üksikud jutumärgid või sisestada esimese paari üksikpakkumisi, oma teksti ja seejärel teise paari üksikpakkumisi.
- Paarist üksikuid jutumärke saab kahekordsetest jutumärkidest eristada nendevahelise tühiku tõttu.
- Kui teie tekstiredaktoril on nutikate hinnapakkumiste funktsioon, peate võib -olla selle välja lülitama, et Vikipeedia tekstiredaktor tuvastaks üksikud hinnapakkumised vormindussignaalidena.
- Kui teil on kaldkirjas teksti sisaldav hüperlink, peavad kursiivilipud jääma väljaspool hüperlingi sulgude indikaatoreid, kui soovite kogu hüperlingi teksti kaldkirja panna. Kui ainult osa hüperlingi tekstist tuleb kursiivis asetada, võite kursiivilipud asetada ainult kursiivis oleva teksti ümber.
Osa 5/5: Teadmine, millal kaldkirja panna
Samm 1. Kursiivige sõnad, millele soovite erilist rõhku pöörata
Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et mis tahes sõna, mida rõhutaksite käsitsi kirjutatud kirjas või mida ütleksite kõvemini kui teised, teeksite tekstitöötlusdokumendis või veebisaidil kursiivis. Näiteks: "Ma olen ainus elav laps oma esimeste nõbude seas."
Samm 2. Kaldkirjastage võõrsõnad, mis ei ole täielikult inglise keelde üle võetud
Võõrsõnad ja -fraasid, mida inglise keeles efekti saavutamiseks kasutatakse, on kursiivis, näiteks saksa Turnvereini kasutamine Ameerika levinud termini „athletic club“asemel. Võõrsõnu, mis on tavalise kasutuse kaudu saanud inglise keele osaks, näiteks „lasteaed”, ei kaldkirjas.
Ladina sõnad organismi perekonnale ja liigile on samuti kursiivis, nagu Homo sapiens
Samm 3. Kaldkirjas tehke tehnilised terminid
Tavaliselt tehakse seda terminite esmakordsel tutvustamisel, eriti kui nende tähendus erineb lugejast harjumuspärasest.
Füüsikalised konstandid, näiteks valguse kiiruse c ja algebra muutujad, nagu n = 2, on samuti kaldkirjas
Samm 4. Blokeeritud hinnapakkumised kaldkirjas
Plokktsitaat on pikk tsitaat (tavaliselt 100 sõna või rohkem või vähemalt 5–8 tekstirida), mis on ülejäänud tekstist maha võetud ja taandatud. Plokktsitaadid esitatakse sageli kaldkirjas või erineva fondi või punkti suurusega.
- Kui plokktsitaadis olev üksus oleks kursiivis ja ülejäänud plokktsitaat on juba kaldkirjas, renderdatakse üksus tavaliselt tavalises tekstis, et see plokktsitaadist välja lülitada.
- Suuri kaldkirjas tekstiplokke võib mõnel arvutiekraanil olla raske lugeda. Sellistel juhtudel võiksite plokktsitaate renderdada ümbritsevast tekstist erineva fondiga.
Samm 5. Nimetatud suurte transpordivahendite nimed kaldkirjas
Sõiduki, laeva või veesõiduki marki, mudelit või sõjaväelist tähistust kursiivistamata jättes kaldkirjas nimetate järgmised laevad:
- Rongid (The Golden State Limited), kuid mitte üksikute autode nimed.
- Laevad, kas sõjaväe- või reisilaevad (USS Lexington, kuninganna Elizabeth II).
- Õhusõidukite nimed või hüüdnimed, mis ei põhine konstruktsioonil ega jõudlusomadustel (Memphis Belle või Cutter’s Goose telesaatest „Kuldse ahvi lood”, kuid mitte Batplane).
- Kosmoseaparaat, kas päris või väljamõeldud (Space Shuttle Challenger, tähelaev Enterprise, Millennium Falcon). Kosmoseülesanded, näiteks Apollo 11, ei ole kursiivis.
Samm 6. Kursiivige teatud suuremate loometööde pealkirjad
Järgmiste teoste pealkirjad on kaldkirjas, kui konkreetne stiilikäsiraamat (nt AP või MLA) ei määra teisiti:
- Raamatud (Harry Potter ja nõiakivi), välja arvatud religioossete raamatute pealkirjad, nagu Piibel või Koraan. Antoloogiate peatükkide, lõikude ja novellide pealkirjad on lisatud topeltjutumärkidesse.
- Ajakirjad (Collier’s, Reader’s Digest). Artiklite pealkirjad (“I Am Joe’s Kidney”) on lisatud jutumärkidesse.
- Ajalehed (USA Today, The Wall Street Journal).
- Näidendid (Romeo ja Julia, kes kardab Virginia Woolfi?).
- Kohtuasjad (Brown v. Topeka haridusamet).
- Tele- ja raadiosaated (Star Trek, The Shadow). Jagude pealkirjad („Amok Time”, „Nebani templikellad”) on lisatud jutumärkidesse.
- Salvestage albumeid (kohustuslik lõbu, punane). Albumilugude pealkirjad (“Word Crimes”, “I Knew You Were Trouble”) on lisatud topeltjutumärkidesse.
- Kunstiteos (Mona Lisa, Viimane õhtusöök).
- Pealkirja osaks olevad kirjavahemärgid on kursiivis ülejäänud pealkirjaga.
Samm 7. Kaldkirjastage tegelase sisemine dialoog
Ilukirjanduses, kui tegelase mõtted pannakse lugeja huvides sõnadesse, esitatakse need tavaliselt kaldkirjas, nagu „Kate vaatas kartlikult oma abikaasat. See on naljakas, Joe ei küsi kunagi teist tassi minu kohvi.”
Samm 8. Kaldkirjas onomatopoeia (sõna kõlab)
Kui proovite heli tekitada sõnaga nii, nagu lugeja seda kuuleks, kaldke sõna kursiiviga: „Jahmunud kass andis vihase Meeeowwwrr! "Kui kasutate sõna üldise heli kirjeldamiseks, ärge seda kursiivis asetage:" Kass möönis."
