Digitaalne kodakondsus on tava kasutada Internetis ohutut, asjakohast ja positiivset käitumist. See hõlmab paljusid erinevaid tegevusi, mis kõik püüavad muuta Interneti positiivsemaks kohaks. Hea digitaalse kodakondsuse harjutamiseks ja edendamiseks töötage oma oskuste kallal, hinnates Internetist leitud teavet. Vältige võlts- või eksitavate lugude levitamist. Osalege teistega sobivas ja viisakas vestluses. Kasutage sotsiaalmeediat positiivselt ja ärge tegelege kiusamisega. Lõpuks astuge samme oma teabe kaitsmiseks võrgus olles. Kõik see teeb sinust parema digikodaniku.
Sammud
Meetod 1 /4: meediakirjaoskuse uurimine ja ehitamine
Samm 1. Hankige oma andmed usaldusväärsetelt veebisaitidelt
Veebisaidi käivitamine ja selle kohta teabe postitamine on väga lihtne, olenemata sellest, kas see on tõsi või mitte. Kaitske end valeinformatsiooni eest, hoides skeptilist suhtumist kõigesse, millega kokku puutute. Otsige usaldusväärseid veebisaite, mis esitavad faktilist teavet, mitte arvamuslugusid. Raamatukogude, ülikoolide, haiglate ja valitsusasutuste postitused on peaaegu alati mainekamad kui teised veebisaidid. Kasutage neid veebisaite oma teabe saamiseks.
- Üldjuhul on veebisaidid, mis lõpevad.org,.edu või.gov, tavaliselt mainekaimatega. See pole aga universaalne, seega jätkake nendelt veebisaitidelt leitud teabe kontrollimist.
- Veebisait, mida on palju reklaamitud, on punane lipp. Need veebisaidid postitavad tõenäoliselt sensatsioonilisi lugusid, et meelitada reklaamitulu.
- Teabe kontrollimine on koolitöö jaoks eriti oluline. Kui kirjutate uurimistööd, kasutage kindlasti usaldusväärseid allikaid.
Samm 2. Ristviite teave selle kinnitamiseks
Mõnikord kulub veebisaidi mainekuse kontrollimiseks natuke rohkem tööd. Otsige teavet, mida see mujal pakub, et näha, kas saate kinnitada, mida algne veebisait ütles. Kui te ei leia seda kuskilt mujalt, on hea, et teave pole täpne. Samuti kontrollige, kas lugu viitab allikatele. Kui ei, siis ärge usaldage teavet.
Kui veebisait viitab allikatele, proovige mõnda neist leida. Kui te ei leia allikat või allikas ütleb midagi muud, kui lugu väidab, siis pole veebisait usaldusväärne
Samm 3. Uurige uudiste täpsust
Vale teave veebis kahjustab eriti uudiseid, mida me tarbime. Hea digikodanikuna uurige alati uudiseid, enne kui neid jagate või usute. Võltsitud uudiseid saate märgata, tehes enne loo uskumist mitmeid samme. Pettuste vältimiseks järgige neid protseduure.
- Olge skeptiline ilmselgelt kallutatud pealkirjadega uudiste suhtes. Näiteks “President just tõestas, et ta on Valge Maja kõigi aegade suurim debiil” on selgelt kallutatud ja klikisööda stiilis pealkiri, mis on mõeldud tähelepanu äratamiseks. Suure tõenäosusega pole see hästi uuritud ega hea mainega lugu. Otsige objektiivsemaid lugusid, mida mainekad uudistesaidid toodavad.
- Vaadake Internetist, kas lugu on mujal kajastatud. Kui sellest teatab ainult üks veebisait, pole see tõenäoliselt tõsi või on väga liialdatud.
- Suurematel uudisteorganisatsioonidel on oma eelarvamusi, kuid tavaliselt esitatakse lugusid, mis on vähemalt faktiliselt õiged. Olge ettevaatlikum lugudega organisatsioonidelt, millest te pole varem kuulnud.
Samm 4. Kontrollige uudiseid fakte kontrolliva organisatsiooniga
Kui teil ei ole aega uurida kõiki teie avastatud lugusid, võite vaadata veebisaite, mis teevad teie eest ära. On mitmeid fakte kontrollivaid organisatsioone, kes teatavad valeuudistest. Külastage ühte, et näha, kas teie nähtud lugu on uuritud ja valeks tunnistatud.
- USA-s on peamised faktikontrolli organisatsioonid Politifact ja FactCheck.org.
- Mõned uudistejaamad, nagu CNN või Washington Post, pakuvad ka oma faktikontrolli teenuseid. See on tavaliselt reserveeritud suurte lugude või arutelude jaoks.
Samm 5. Vältige võltsitud või küsitavate lugude levitamist
Iga kord, kui keegi jagab uudiseid, tõstab see selle loo profiili ja paneb rohkem inimesi seda nägema. Seetõttu võivad võltsitud uudised nii kiiresti levida. Head digikodanikud ei propageeri võltsitud lugusid. Kui leiate vale- või küsitavaid uudiseid, ärge aidake neil levida.
- Isegi kui te pole loos kindel, olge ettevaatlikum ja ärge seda jagage.
- Kui proovite oma sotsiaalmeedias lugu valeks näidata, ärge linkige seda otse. See tõstab selle profiili. Selle asemel teatage lihtsalt, et lugu on võlts ja kõik peaksid selle jagamise lõpetama.
Samm 6. Kui kasutate Internetist saadud teavet, viidake oma allikatele
Kuna teie käsutuses on nii palju teavet veebis, on lihtne unustada seda kõike tsiteerida. Kuid pidage meeles, et Internetist pärinevat teavet tuleb tsiteerida samamoodi nagu raamatuid ja artikleid. See on eriti oluline, et vältida koolis plagiaadisüüdistusi. Tsiteerige kogu veebipõhist teavet, et näidata, et olete oma uurimistöö teinud.
- Lisage tsiteerimisel nii palju teavet, kui veebisait teeb kättesaadavaks. Kirjutage artikkel või lehe pealkiri, selle avaldamise kuupäev, veebisaidi nimi ja autor, kui see on loetletud. Lisage ka link täpsele lehele, et keegi teine saaks teavet lugeda.
- Kui kirjutate ajaveebi postitust või artiklit, on hüperlingid lihtne ja mugav viis allikate lisamiseks oma kirjutisesse.
Meetod 2/4: produktiivne suhtlemine
Samm 1. Pöörduge inimeste poole, kui suhtlete nendega veebis
See, et saadate meilisõnumeid või vestlete rakenduses, ei tähenda, et te ei peaks kasutama sama lugupidamist, mida kasutaksite näost näkku rääkides. Kasutage veebis suhtlemisel alati sobivaid kombeid, eriti õpetajate, ülemuste ja ülemustega. Ärge kasutage kiir- ega slängikirjutamist ning lugege oma tööd korrektselt, et see näeks välja professionaalne. Täiendavad 2 minutit tööd muudavad teid palju viisakamaks ja professionaalsemaks.
- Näiteks kui kirjutate oma õpetajale e -kirja, ärge alustage sõnaga „Hei”. See on liiga juhuslik. Selle asemel alustage sõnadega „Lugupeetud härra Smith” ja jätkake siis hästi kirjutatud ja viisaka e-kirjaga.
- Kui olete õpetaja ja õpilane kirjutab teile väga juhusliku e -kirja, vastake neid parandades. Ütle neile, et ootate Internetis endiselt korralikku austust.
Samm 2. Edendage positiivset dialoogi võrgus, liitudes kogukondadega või neid üles ehitades
Head digikodanikud püüavad luua veebis positiivset keskkonda. Panustage, hoides oma veebipõhist dialoogi positiivsena ja toetavana. Ärge ründage inimesi ega tehke pidevalt negatiivseid kommentaare. Tehke aktiivselt tööd, et muuta Internet toetavamaks kohaks.
- Näiteks võite modereerida teadetetahvlit inimeste toetamiseks ja nende ülesehitamiseks. Kui kannatasite mingil hetkel kiusamise all, alustage veebipõhist tugirühma inimestele, kes on kogenud sama probleemi. Muutke see inimeste jaoks positiivseks kohaks oma kogemuste jagamiseks.
- Panustage oma kogukonda ka Internetis. Näiteks võite kirjutada oma kooli veebisaidi jaoks ajaveebi postitusi.
- Positiivse Interneti edendamiseks ei pea te midagi tegema. Selle asemel võite lihtsalt võtta kohustuse jagada positiivset sisu. Sellega saab saavutada sarnase eesmärgi.
Samm 3. Osalege võrgus lugupidavas erimeelsuses
Paratamatult ei nõustu te veebis nähtavaga. See on hea ja saate sisu üle produktiivseid arutelusid pidada. Kommenteerige või postitage midagi kritiseerides, kuid tehke seda lugupidavalt. Esitage oma erimeelsused selgelt, olge avatud ja aktsepteerige teiste inimeste arvamusi.
- Ärge kasutage nimesid või solvanguid. Keskenduge vestluses sisule, mitte inimese iseloomule.
- Isegi kui teised inimesed, kellega suhtlete, muutuvad ebaviisakateks, ärge reageerige asjakohaselt.
- Blokeerige või eemaldage end vestlusest, kui see muutub mürgiseks. Pole vaja endale stressi tekitada.
Samm 4. Vältige Interneti -trollidega suhtlemist, et nad ei saaks rohkem tähelepanu
Troll on keegi, kes postitab veebis tahtlikult solvavat või mitteseotud sisu, et vihastada teisi inimesi. Nad ei ole huvitatud probleemide arutamisest ega produktiivse dialoogi pidamisest. Nendega suhtlemine pole mitte ainult raskendav, vaid annab neile rohkem tähelepanu ja paneb rohkem inimesi nägema, mida nad postitavad. Parem on neid lihtsalt ignoreerida, kui nad üritavad teid kaasata. Saate neist teatada ka lehe moderaatorile, kui teie lehel on see olemas.
- Mõnikord on trolli raske tuvastada. Märgutavaks märgiks on see, et nad teevad postitusi, mis ei ole seotud algse sisuga. Need postitused on tavaliselt mingil moel solvavad. Trollid ründavad isiklikult ka teisi lehel olevaid inimesi, kes nendega suhtlevad.
- Teised trollikäitumised esitavad mitmeid seosetuid küsimusi, väldivad küsimusi, kui teised inimesed neid küsivad, ja vastavad pidevalt negatiivselt kõigile, kes neid küsivad.
- Mõned neist trollidest pole isegi inimesed, vaid robotid, mis teevad automaatseid postitusi. See on veel üks põhjus, miks te ei peaks nendega suhtlema.
Meetod 3/4: käitumine sotsiaalmeedias positiivselt
Samm 1. Pidage meeles, et kõik, mida sotsiaalmeediasse postitate, on avalik
Olge ettevaatlik, mida jagate ja sotsiaalmeediasse postitate, sest potentsiaalselt näeb seda igaüks. Enne millegi postitamist küsige endalt, kas oleksite rõõmus selle üle, et teie õpetajad, vanemad ja ülemus seda näeksid. Kui vastus on eitav, siis ei tohiks seda postitada.
- Mõelge, kui postitate pildi endast, kes joob alaealist. See on väga halb mõte, sest teie kool või potentsiaalsed tööandjad võivad fotot näha.
- Isegi kui teie sotsiaalmeedia konto on seatud privaatseks, ei tähenda see, et keegi ei näe kunagi teie postitust. Mis siis saab, kui keegi, kes teid jälgib, teeb teie tehtud postituse ekraanipildi ja jagab seda?
- Veebis postitatud asju on raske täielikult eemaldada. Pidage seda meeles, kui midagi postitate.
Samm 2. Liituge teie huvisid toetavate rühmadega
Sotsiaalmeedia on suurepärane võimalus suhelda teiste inimestega, kes jagavad teie huve. Kasutage neid võimalusi oma sotsiaalse võrgustiku arendamiseks. Liituge gruppidega ja foorumitega, mis teile meeldivad, ja suhelge positiivselt kõigi sealsete inimestega. See on hea viis muuta internet positiivsemaks kohaks.
- Kui õpite kitarri mängima, proovige liituda algajate kitarrimängijate rühmaga. Seejärel saate näpunäiteid vahetada ja üksteist oma edusammudes julgustada.
- Ärge kunagi jagage isiklikku teavet kellegagi, kellega võrgus kohtute. Ärge öelge neile, kus te elate, ega nõustu nendega kohtuma.
Samm 3. Vältige osalemist küberkiusamistegevuses
Sotsiaalmeedia muudab küberkiusamise kahjuks väga lihtsaks. Ärge kunagi osalege tegevuses, mis on suunatud isikule või rühmale või kuritarvitab seda, ja ärge kunagi ähvardage Internetis. Selline käitumine pole naljakas ja sellel on reaalsed tagajärjed.
- Isegi kui kõik teised midagi teevad, ei tee see midagi. Kui kogu teie klass postitab klassikaaslase kohta halbu asju, ärge liituge lihtsalt sellepärast, et teised seda teevad.
- Ärge looge võltsnimega kontot ega teesklege, et olete keegi teine. See on kiusamiskäitumise libe tee.
- Mõnel alal on küberkiusamisel tõsised tagajärjed. Te ei saanud mitte ainult kahjustada kellegi tundeid, vaid võite sattuda koolis või isegi mõne käitumise tõttu seadusega hätta.
Samm 4. Teatage küberkiusamisest, kui seda kogete
Kui teie või teie sõber on küberkiusamise ohver, on selle peatamiseks mitmeid viise. Esiteks blokeerige inimene, kes teid ahistab. Salvestage kõik nende saadetud sõnumid, et teil oleks tõendeid. Kui kiusamine ei lõpe, esitage need tõendid oma koolile või vanematele.
- Kui sõber kogeb kiusamist, julgustage teda sellest ka teatama.
- Kui kiusamine hõlmab vägivallaähvardusi, teie jäädvustamist ilma teie loata, arvutisse häkkimist, lapspornot või jälitamist, on see õiguskaitseorganite asi. Teatage tegevusest oma kohalikule politseiosakonnale.
Samm 5. Austage teiste inimeste intellektuaalomandit
Intellektuaalomandi vargus on tavaline veebis ja eriti sotsiaalmeedias. Teiste inimeste fotosid, kunstiteoseid ja muusikat on lihtne alla laadida. Ärge võtke osa teiste inimeste sisu allalaadimisest, ekraanipildistamisest, jagamisest ega kasutamisest ilma nende loata. Austage asjaolu, et keegi töötas selle sisu arendamise nimel ja selle kasutamine oleks varastamine.
- Mõnel juhul on sisu kaitstud autoriõigusega ja kui kasutate seda ilma loata, võite tegelikult olla juriidilistes probleemides.
- Kui vajate pilte või muusikat, on veebisaite, kus on tasuta fotod ja helipildid. Kasutage selle asemel neid allikaid.
- Kui teate, et kellegi sisu kasutati ilma tema loata, andke talle sellest teada. Seejärel saavad nad tegutseda, et takistada inimestel nende töö varastamist.
Meetod 4/4: oma isikuandmete kaitsmine
1. samm. Kasutage kõigi oma veebikontode jaoks tugevaid unikaalseid paroole
Hea parool on parim kaitseliin teie teabe kaitsmisel võrgus. Vältige ilmsete paroolide kasutamist, mida on lihtne ära arvata. Häkkerite hävitamiseks kasutage juhuslikku valikut numbreid, tähti ja erimärke. Lisaturvalisuse huvides segage ka suurtähti ja väiketähti.
- Nimesid, sünnipäevi ja lemmikloomade nimesid on tavaliselt väga lihtne ära arvata, eriti kui keegi teid tunneb. Ärge kasutage neid paroolidena.
- On veebipõhiseid parooligeneraatoreid, mis pakuvad teie jaoks juhuslikku valikut tähti ja numbreid. Need on tavaliselt väga turvalised paroolid.
- Ärge salvestage oma parooli veebisaitidele, sest häkker võib neid näha, kui nad saavad juurdepääsu teie arvutile. Salvestage oma paroolid Interneti-välisele allikale, näiteks lauale märkmikku. Nii ei leia keegi teie paroole isegi siis, kui nad teie arvutit häkkivad.
Samm 2. Vältige isikliku teabe jagamist avalikes WiFi -võrkudes
Häkkerid saavad kasutajateabele juurdepääsu saamiseks jälgida turvamata avalikke WiFi -võrke. Vältige tundliku teabe saatmist, kui olete avalikus WiFi -võrgus. See hõlmab pangandust, kauba ostmist ja oma krediitkaardi numbri sisestamist ning oma aadressi või sarnase isikliku teabe sisestamist. Salvestage need tegevused koju jõudes või turvatud võrku.
- Kui vajate võrgule juurdepääsu saamiseks parooli, saate teada, kas võrk on kaitstud või mitte.
- Enamikul juhtudel sobivad avalikud WiFi -võrgud lihtsa veebibrauseri jaoks. Ärge lihtsalt tehke midagi, mis nõuab isiklikku teavet.
Samm 3. Hoidke oma aadress, telefoninumber ja isiklik e -posti aadress privaatsena
Ärge postitage seda teavet oma sotsiaalmeedia lehtedele ega veebisaitidele. Vargad või häkkerid võivad seda kasutada teie leidmiseks või teie kontodele juurdepääsuks. Enda kaitsmiseks hoidke kogu see teave privaatsena.
Olge ettevaatlik, kui veebisait küsib teilt seda teavet. Ärge sisestage isiklikku teavet, mida häkker võiks kasutada, välja arvatud juhul, kui seda usaldate
Samm 4. Õppige õngitsemismeile ära tundma
Õngitsemismeil on e -kiri, mis on mõeldud teabe kogumiseks. Kui vastate e -kirja teatud kohale või klõpsate sellel, laadib see osa teie arvutisse salvestatud andmetest alla. See on identiteedivargade jaoks populaarne pettus. Tutvuge levinud andmepüügitaktikaga, et vältida teie teabe varastamist.
- Otsige e -kirjast grammatika- või vormindamisvigu. Ametlikul suhtlusel on selliseid vigu harva, kuid andmepüügimeilidel on neid regulaarselt.
- Petturid üritavad tavaliselt jäljendada teie pangaga sarnase organisatsiooni e -kirju. Vaadake alati e -posti üksikasju, et näha, kust e -kiri tuli. Kui e -posti aadress erineb sellest, mida organisatsioon tavaliselt kasutab, ärge vastake.
- Veebipetturid muudavad alati oma taktikat, seega olge uute andmepüügikatsete avastamisel tähelepanelik.
