Arvutivõrkude mõistmine nõuab mõningaid põhiteadmisi. Selles artiklis kirjeldatakse põhitõdesid, mis aitavad teil liikvel olla.
Sammud
Samm 1. Mõista, millest arvutivõrk koosneb
See on riistvaraseadmete kogum, mis on omavahel ühendatud kas füüsiliselt või loogiliselt, et võimaldada neil teavet vahetada. Esimesed võrgud olid aja jagamise võrgud, mis kasutasid suurarvuteid ja lisatud terminale. Selliseid keskkondi rakendasid nii IBMi süsteemivõrgu arhitektuur (SNA) kui ka digitaalne võrguarhitektuur.
Samm 2. Lisateave kohtvõrkude kohta
- Kohalikud võrgud (LAN) arenesid ümber arvutipöörde. LAN -id võimaldasid mitmel kasutajal suhteliselt väikeses geograafilises piirkonnas faile ja sõnumeid vahetada ning juurdepääsu jagatud ressurssidele, nagu failiserverid ja printerid.
- Laivõrgud (WAN) ühendavad ühenduvuse loomiseks kohtvõrke geograafiliselt hajutatud kasutajatega. Mõned kohtvõrkude ühendamiseks kasutatavad tehnoloogiad on T1, T3, ATM, ISDN, ADSL, Frame Relay, raadiolingid jt. Iga päev ilmuvad uued meetodid hajutatud kohtvõrkude ühendamiseks.
- Kiireid kohtvõrke ja kommutatsioonivõrke hakatakse laialdaselt kasutama, suuresti seetõttu, et need töötavad väga suure kiirusega ja toetavad selliseid suure ribalaiusega rakendusi nagu multimeedia ja videokonverentsid.
Samm 3. Tutvuge arvutivõrkude erinevate eelistega
Neid võib liigitada ühenduvuseks ja ressursside jagamiseks. Ühenduvus võimaldab kasutajatel üksteisega tõhusamalt suhelda. Riist- ja tarkvararessursside jagamine võimaldab neid ressursse paremini kasutada, näiteks värvilist printerit.
Samm 4. Mõelge puudustele
Nii nagu igal teisel tööriistal, on ka võrkudel oma puudused, näiteks viiruse rünnakud ja rämpspost, mis lisanduvad võrgu loomiseks ja hooldamiseks riistvara-, tarkvara- ja halduskuludele.
Samm 5. Lugege võrgumudelite kohta
- OSI mudel - võrgumudelid aitavad meil mõista võrguteenust pakkuvate komponentide erinevaid funktsioone. Avatud süsteemi ühendamise võrdlusmudel on üks sellistest mudelitest. OSI mudel kirjeldab, kuidas ühe arvuti tarkvararakenduse teave liigub võrgukandja kaudu teise arvuti tarkvararakendusse. OSI võrdlusmudel on kontseptuaalne mudel, mis koosneb seitsmest kihist, millest igaüks määrab kindlaks konkreetsed võrgufunktsioonid.
- Kiht 7 - Rakenduskiht: Rakenduskiht on lõppkasutajale lähim OSI kiht, mis tähendab, et nii OSI rakenduskiht kui ka kasutaja suhtlevad otse tarkvararakendusega. See kiht suhtleb tarkvararakendustega, mis rakendavad suhtlevat komponenti. Sellised rakendusprogrammid jäävad OSI mudeli reguleerimisalast välja. Rakenduskihi funktsioonid hõlmavad tavaliselt suhtluspartnerite tuvastamist, ressursside kättesaadavuse määramist ja suhtluse sünkroonimist. Rakenduskihi rakenduste näideteks on Telnet, hüperteksti edastusprotokoll (HTTP), failiedastusprotokoll (FTP), NFS ja lihtsa posti edastusprotokoll (SMTP).
- Kiht 6 - esitluskiht: esitluskiht pakub mitmesuguseid kodeerimis- ja teisendusfunktsioone, mida rakenduskihi andmetele rakendatakse. Need funktsioonid tagavad, et ühe süsteemi rakenduskihist saadetud teave oleks teise süsteemi rakenduskihil loetav. Mõned näited esitluskihi kodeerimis- ja teisendusskeemidest hõlmavad tavalisi andmete esitamise vorminguid, tähemärkide esitamise vormingute teisendamist, tavalisi andmete pakkimisskeeme ja tavalisi andmete krüptimisskeeme, näiteks võrgufailisüsteemi (NFS) kasutatav välimine andmete esitus (XDR).
- Kiht 5 - seansi kiht: seansi kiht loob, haldab ja lõpetab suhtlusseansid. Suhtlusseansid koosnevad teenusetaotlustest ja teenusevastustest, mis toimuvad erinevates võrguseadmetes asuvate rakenduste vahel. Neid taotlusi ja vastuseid koordineerivad seansi kihis rakendatud protokollid. Seansi kihtide protokollide näideteks on NetBIOS, PPTP, RPC ja SSH jne.
- Kiht 4 - transpordikiht: transpordikiht aktsepteerib andmeid seansi kihist ja segmenteerib andmed üle võrgu transportimiseks. Üldiselt vastutab transpordikiht selle eest, et andmed edastatakse veatult ja õiges järjekorras. Voolujuhtimine toimub tavaliselt transpordikihis. Edastuskontrolli protokoll (TCP) ja kasutajaandmete protokoll (UDP) on populaarsed transpordikihi protokollid.
- Layer 3 - Network Layer: võrgukiht määratleb võrguaadressi, mis erineb MAC -aadressist. Mõned võrgukihi rakendused, näiteks Interneti -protokoll (IP), määravad võrguaadressid nii, et marsruudi valikut saab süstemaatiliselt määrata, võrreldes lähtevõrgu aadressi sihtvõrgu aadressiga ja rakendades alamvõrgu maski. Kuna see kiht määratleb loogilise võrgupaigutuse, saavad ruuterid seda kihti kasutada pakettide edastamise määramiseks. Seetõttu toimub suur osa võrkudevaheliste projekteerimis- ja konfigureerimistöödest kihis 3, võrgukihis. Interneti -protokolli (IP) ja sellega seotud protokolle, nagu ICMP, BGP jne, kasutatakse tavaliselt kihi 3 protokollides.
- Kiht 2 - Andmelingi kiht: Andmelingi kiht tagab andmete usaldusväärse edastamise füüsilise võrgulingi kaudu. Erinevad andmeside kihi spetsifikatsioonid määratlevad võrgu ja protokolli erinevad omadused, sealhulgas füüsiline aadressimine, võrgu topoloogia, veateade, kaadrite järjestamine ja voo juhtimine. Füüsiline adresseerimine (erinevalt võrguaadressist) määrab, kuidas seadmeid andmeühenduse kihis adresseeritakse. Asünkroonne edastusrežiim (ATM) ja punkt-punkti protokoll (PPP) on tavalised näited kihi 2 protokollidest.
- Layer1 - Physical Layer: füüsiline kiht määratleb elektrilised, mehaanilised, protseduurilised ja funktsionaalsed spetsifikatsioonid suhtlevate võrgusüsteemide vahelise füüsilise lingi aktiveerimiseks, säilitamiseks ja desaktiveerimiseks. Füüsilise kihi spetsifikatsioonid määratlevad sellised omadused nagu pingetase, pinge muutuste ajastus, füüsilised andmeedastuskiirused, maksimaalsed edastuskaugused ja füüsilised pistikud. Populaarsete füüsilise kihi protokollide hulka kuuluvad RS232, X.21, Firewire ja SONET.
Samm 6. Mõista OSI kihtide omadusi
OSI võrdlusmudeli seitse kihti võib jagada kahte kategooriasse: ülemised ja alumised.
- OSI mudeli ülemised kihid tegelevad rakenduste probleemidega ja neid rakendatakse tavaliselt ainult tarkvaras. Kõrgeim kiht, rakenduskiht, on lõppkasutajale kõige lähemal. Nii kasutajad kui ka rakenduste kihtide protsessid suhtlevad tarkvararakendustega, mis sisaldavad kommunikatsioonikomponenti. Mõistet ülemine kiht kasutatakse mõnikord OSI mudeli mis tahes teise kihi kohal oleva kihi tähistamiseks.
- OSI mudeli alumised kihid tegelevad andmete edastamise probleemidega. Füüsiline kiht ja andmeside kiht on osaliselt rakendatud riist- ja tarkvaras. Madalaim kiht, füüsiline kiht, on kõige lähemal füüsilisele võrgukandjale (näiteks võrgukaabeldus) ja vastutab teabe kandmise eest.
Samm 7. Mõistke OSI mudelkihtide vastastikust mõju
OSI mudeli antud kiht suhtleb üldiselt kolme teise OSI kihiga: kiht otse selle kohal, kiht otse selle all ja selle võrgukiht teistes võrgustatud arvutisüsteemides. Näiteks süsteemi A andmeside kiht suhtleb süsteemi A võrgukihiga, süsteemi A füüsilise kihiga ja süsteemi B andmesidekihiga.
Samm 8. Mõistke OSI kihtteenuseid
Üks OSI kiht suhtleb teise kihiga, et kasutada teise kihi pakutavaid teenuseid. Kõrvalolevate kihtide pakutavad teenused aitavad antud OSI -kihil suhelda teiste arvutisüsteemide vastastikuse kihiga. Kihtteenustega on seotud kolm põhielementi: teenuse kasutaja, teenusepakkuja ja teenuse pääsupunkt (SAP). Selles kontekstis on teenuse kasutaja OSI -kiht, kes taotleb teenuseid kõrvuti asuvalt OSI -kihilt. Teenusepakkuja on OSI kiht, mis osutab teenuse kasutajatele teenuseid. OSI kihid võivad pakkuda teenuseid mitmele teenuse kasutajale. SAP on kontseptuaalne asukoht, kus üks OSI kiht saab taotleda teise OSI kihi teenuseid.
